Uudised
(Ajaloolase Robert Treufeldi koostatud ajaloolise õiendi, 2004 alusel)

Vaivara mõisa kohal olnud külast on esimesed kirjalikud teated 15. sajandist (1424 - Wayver), mis 16. või 17. sajandil jagunes Suur- ja Vana-Vaivara külaks. Ometi on 1499 juba teade mõisast (Waiver), ehkki selle asukoht ei ole teada. Mõis asus Pargimäel ja selle ümbruses – põhjas laut, vana viinaköögi ümbrus ja vana kivitee; mäe keskel oleval astangul peahoone ning sellest madalamal lõuna pool enamik muid majandushooneid.
 
Mõisa esimene peahoone paiknes samas kohas, kus praegu maa sees on viimase peahoone varemed (platoo Pargi tänava otsas). Esimene peahoone oli kahekordne, alumine korrus kivist, teine puidust. Hoone oli telgsümmeetriline ja suuremahulise kelpkatusega, mille keskel troonis barokse kiivriga haritorn.
 
Majandushooned jäid peahoonest lõunasse. Mõisa tuuleveski asus peahoonest läänes mäe serval (tänase Sinimäe põhikooli taga). Peahoonest põhjas oli praeguse tiigi juures viinaköök, sellest veel põhja poole tall, mis samuti on osaliselt säilinud. Neist hooneist mööda viis suurele Tallinn-Narva maanteele kivitee. Teeristil oli mõisa kõrts ja ristist pisut lääne poole Vaivara postijaam. Mitmesugused küünid ja rehalad paiknesid mõisasüdame serva-aladel. Tänapäevani säilinud aidahoone ehitati ajavahemikul 1811-60.
 
1860 vahetus viimast korda omaniksuguvõsa, kui Karl Korff ostis majoraadi. Vaivara hobupostijaam lõpetas 1869. aastal tegevuse, sest sügisel avati Peterburi-Paldiski raudtee. Millalgi pärast seda viidi vanast kohast ära viinaköök, mõis kasutas ära suletud postijaama ning lasi selle maanteest kaugemale otsa ehitada uue viinakoja.
 
Suurimad ümberkorraldused toimusid, kui mõisa päris 1878. aastal Konstantin Korff. Kõige enam muutus peahoone ilme, kui seni mahuliselt suhteliselt väheliigendatud hoone ehitati Peterburi arhitekt Karl Wergheimi projekti järgi enne 1888. aastat ümber. Ühtne kelpkatusemaht liigendati eri kallete ja kelpadega mitmeks ning hoonele lisati mitmesuguseid sopistusi ja juurdeehitisi.
 
Täielikult kujundati ümber peahoonet ümbritsev park. Kagusse jäi korrapärane tarbeaed, ülejäänud mäeosa, eriti aga mäe põhjakülg, kujundati looklevate teede ja rajakestega vabapargiks. Vana kivitee säilis ainult tallist põhjapoole. Vanast karjakastellist läände ehitati uued talli- ja laudahooned (siinses töös nimetatud tinglikult uueks karjakastelliks), mille loodeosa on tänapäevani säilinud sepikoda (foto: sepikoda enne renoveerimist).
 
Endise postijaama krundile, maantee äärde ehitati 1890. aastal uus kihelkonnakoolihoone, sest vana hoone oli endises Vana-Vaivara karjamõisas kehvas seisukorras. Tõenäoliselt oli Auvere ja Repniku mõisa vahele jääv raudteejaam samuti Korffide abiga ehitatud, sest algselt kandis jaam nime Korff (Vaivara raudteejaam jääb Vaivarast hoopis kaugele, Uue-Sõtke piiridesse).
 
Sajandi lõpu poole muutus suuremaks ja mõisatele aina olulisemaks peamiselt Peterburist tulevate suvitajate vool. Alates Türsamäe mõisale kuuluva Sõtke jõe ja mere vahelisest maasäärest kuni Narva jõe suudmeni välja kerkis kõikvõimalikke suvitushooneid, nii ka Vaivara mõisa naabrusesse. Läände jäid Sillamäe poolmõisa maale Kannuka külla kerkinud suvilad ja isegi vene õigeusu kirik suvitajate jaoks; itta Laagna mõisale kuulunud Udria ja Meriküla suvila-alad. Viimases oli suvitajaid nii palju, et siingi kerkis hooajati avatud vene õigeusu ja luteri kabel. Vaivara mõisa maadele tekkisid suvilad Mummasaarde ja Päeväljale, kus kunagise üksiktalu (sks k-s Tamby) asemel kerkis suvila-ala (sks k-s Villenkolonie Monplaisir).
 
1919. aastal riigistati ka Vaivara mõis. Peahoone kinnistati majandusosast eraldi omaette üksuseks ning alates 1926. aastast hakati peahoonet lastekoduks ümber kohandama. Sisemus ehitati uute vajaduste järgi täielikult ümber ning lastekodu kolis sisse 1929. Ümberehitus lõpetati 1932. Arvatavasti toimis mõisa majandushoonete osa ikkagi lastekodu vajaduste jaoks. Selleaegsetest ehitamistest ei ole teada, kuid tõenäoliselt on sepikoja teise korruse pealeehitis ja võib-olla ka pumbamaja funktsioon pärit esimese vabariigi ajast. Pargimäkke tehtud kindlusrajatised jäid Eesti Vabariigi poolt kasutamata.
 
Nõukogude vägede taganedes viidi 1941. aastal Vaivarast ära ka lastekodu varad ja kasvandikud ning endine mõisa peahoone põletati maha. Maantee-äärne koolihoone olevat kavalusega süütajate käest päästetud. Üldiselt küllaltki kiiresti taganev Punaarmee oli end Vaivara kandis tublisti kindlustanud ja avaldas visa vastupanu, mis paraku peale mõisa ka mujal suuri purustusi ja kahju tekitas. Sinimägede kaitselahingud (1944) süvendasid hävingut. Kadunud oli Sinimägede sinetav mets, selle asemel meenutasid mäed “kõrvetatud oinapead”. Hävinenud oli enamik mõisahooneid, ka tänaseni säilinud hooned olid tugevalt kannatada saanud – aida läänekolmandik, talli ülaosa ning peahoone säilinud esimene korrus olid hävinenud.
 
1950. aastatest alates hakati Vaivara asundust üles ehitama, kuid juba täiesti teiste kavade järgi. Peahoone kõrvale tehti kortermajad, tuuleveski astangule rajati koolimaja ning nende ümbrusesse valdavalt üksikelamutega Sinimäe alevik. Lõunapoolse majandushoonete kompleksi kohale rajati viljakuivati, uued laudad jäid Pargimäest kirdesse. Pihtasaanud ait taastati hädapärast ning kohaldati kuivatiks ja tall väetisehoidlaks. Asunduse ülesehitamisest hoolimata lammutati oluliselt ka mingil määral säilinud ehitisi. Mõisast loode pool oleva maanteelõigu õgvendamisega hävitati lõplikult uue kihelkonnakooli, uue viinakoja ja vana postijaama ase.

____________________________

Maastikumäng
Programmi käigus saavad õpilased teada, kuidas lugeda kaarti, mida
tähendavad märgid ja värvid kaardi peal. Kaardi abil peavad lapsed leidma kontrollpunktid ja lahendama vastavad ülesanded.

Maastikumäng läbib Sinimäe asula kõige huvitavamad kohti nagu Sinimäe põhikool, I maailmasõja punkrid, Pargimägi ja vaatetorn.

Mängu käigus toimub ka muuseumi külastus.
Vanus: 4-6 klass
Maksumus: 20 eur+ muuseumi pilet
Inimeste arv: kuni 10 in.

____________________________

Vaivara Sinimägede Muuseum on avatud

Pilet
2 €

Sooduspilet
(õpilased, üliõpilased, ajateenijad)
1 €

Perepilet
4 €

Giidiga matk mägedel 1 tund
20 €

Avatud: T- L  10.00- 17.00;
15. juuni-15.august 10.00-19.00 
P 10.00- 16.00

Sinimäe vaatetorn on avatud

____________________________

Giidide ja matkade tellimine

392 4634 (muuseum)

muuseum@vaivara.ee

Ivika Maidre 56 474 552

Tõnis Tolpats 53 636 222

Jekatarina Muravjova 55587274

____________________________ 

Sinimäe alevikus Pargimäel (Lastekodumäel) on alates 2008.a. lõpust avatud vaatetorn.

____________________________








Endises Vaivara mõisa aidas on avatud 1944.a. lahingutele pühendatud väljapanek. Eksponeeritud on relvi, mundreid, fotosid, sõdurite isiklikke esemeid. Muuseumis on võimalik vaadata ajalugu tutvustavaid ja kroonikafilme.