Tornimäe läänenurgast alguse saav ja mere suunas kulgev 2 km pikkune madal (kuni 1 m) vall on muldkindlustus 18. sajandi alguse Põhjasõjast. Rootsi kantsi või ka valli nime all tuntud tõkkerajatis on osaks venelaste rajatud kaitsesüsteemist, mis kaarekujuliselt ümbritses Narva linna. Kokku ligi 10 km pikkune tõkkerajatis algas Pimestiku oja suudme lähistelt paekaldalt, kulges oja paremkallast pidi lõunasse Sinimägeni ja lõppes Alutaguse soodes Auvere kohal. Ehituslikult on siin tegemist lihtsa valliga, mille lääne- ja lõunanõlv (oodatav ründesuund) oli järsem, piirnes kraaviga ja kus paiknesid reduudid ehk etteulatuvad kahuripositsioonid. Paremini on Rootsi kants säilinud Rootsikrantsi talu (varasem nimi Kantsitaga) piiril, mis ühtlasi on Pimestiku ja Perjatsi külade piiriks. Kantsi kõrgust on kahandanud kruusavõtt ehituseks. Kindlustuse maastikulise paiknemise puhul peab arvestama, et tookord oli nägemisulatus metsa puudumisel hoopis suurem, ka oli vaenuväe liikumine üle lagendike enam kui tõenäoline (kitsad teed ei mahutanud kõiki voore).

Rootsi kantsi Eestimaal ehitasid austerlase Ogilvy juhitud vene väed 1704. aastal. Narvat piiravad venelased kartsid rootslaste abiväe saabumist ja püstitasid vaatetorni ka Tornimäele. Rootslased Narvale appi ei saabunud ja võitlusi Rootsi kants näinud ei ole.