Rootsi valliks ehk kantsiks nimetatakse Põhjasõja (1700-1721) ajal venelaste poolt rootslaste tõkestamiseks rajatud muldkindlustusliini koos reduutidega (kraavi ja rinnatisega ümbritsetud hulknurkse tulejoonega välikindlustus). 1700. aastal oli Karl XII löönud Narva all hävitavalt vene vägesid ja rootslased kindlustusid Narvas. Pärast paariaastast rahu asusid venelased 1704. aastal taas Narvat piirama. Selleks blokeeriti linn nii jõe kui ka maismaa poolt. Tallinna suunale hakati samuti rajati kaitseliini, ehkki rootslaste peavägi võitles sel ajal Eestimaast kaugel, nimelt Poolas. Kuue tragunipolgu poolt väljaehitatud kaitseliin algab Pimestiku külast mere ääres ja on kuni Tornimäeni ka tänapäeval looduses hästi jälgitav. Tornimäelt edasi suundus kaitseliin Sinimägede jalamit pidi kaarjalt Auvere soodeni. Rootsi vall kagupoolsem osa pole enam maastikul jälgitav, arvatavasti on seda ehitist kahjustanud nii mõisa ja asunduse rajamine kui ka loomulikult sõjad.

Lisaks valvepostidele seisid kaitseliinil arvatavasti ka mõned suurtükid. Tolleaegsed suurtükid olid rasked (tuleraud võis kaaluda kuni 3 tonni ) ning vajasid teenendamiseks ja ümberpaigutamiseks hulka mehi. Laskemoonana kasutati raudkuule, mis tavaliselt tekitasid jalaväele suuri kaotusi. Kaitseliini ehitamist käis inspekteerimas ka tsaar Peeter I isiklikult, kes polnud rahul töötempoga ja kamandas siia appi uusi traguneid.
Sõjategevuseks Rootsi vallil ei läinudki. Veel samal, 1704. aastal, vallutasid venelased Narva. Rootslastel polnud jõudu linnale appi tõtata, seega jäi ka Rootsi vall neil proovimata.